Montessori: ettevalmistused

Juba mitu kuud enne, kui ükski beebiplaan siia majja jõudis, oli mul tekkinud suur huvi laste kasvatusmeetodite vastu. Tulevase vanemana tahad ikka kõige võimaliku jaoks valmis olla ja endast parimat anda. Paraku on mul töö tõttu väga palju kogemusi emade-isadega, kelle käitumine soovida jätab ning tabasin end sageli mõttelt, "mida mina oleks teistmoodi teinud?"

(Siinkohal mõtlen selliseid olukordasid, kus vanemad laste peale karjuvad, neid avalikult võõraste ees süüdistavad, iga liigutust ette-taha ära teevad, kuna lapsel läheb liiga palju aega, jne)

Pinterestis ringi surfates sattusingi ühel hetkel Montessori kasvatusmetoodika otsa ja kuna see ühtis väga palju sellega, mida ma oma peas olin ette kujutanud, asusingi asja lähemalt uurima.

Montessori pedagoogika mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse enesekasvatust, iseõppimist ja enesearendamist. Kasvataja või lapsevanema ülesandeks on aga abistada last tegevuse organiseerimisel, toetada teda individuaalse tee leidmisel ja oma loomuse realiseerimisel. Pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, kasvataja roll on suunata ja abistada last. Ka rõhutatakse kodu ja kooli koostöö tähtsust lapse arendamisel.

Montessori meetodite kõlbeliseks aluseks on täielik austus lapse suhtes, selle tõsiasja tingimusteta tunnistamine, et lapsel on õigus oma saatusele. Et laps suudaks sellisest humaansest lähenemisest kasu saada, ei tohi tema vanemate põhimõtted lasteaia omadest tugevalt erineda. Kui peres valitseb range autoritaarsus, ei sulandu selline laps süsteemi. Vajalik on õpetajate ja vanemate tihe koostöö. Vanematele esitatakse tegelikult ainult üks, kuid täiesti kindel tingimus – austus oma lapse vastu, mis tähendab, et tuleb mõista oma ülesannet, milleks on aidata kaasa lapse eneseteostusele. *

Montessori kasvatusmeetodeid saab rakendama hakata sünnist alates. Esimestel elukuudel tõenäoliselt see just eriline väljakutse ei ole, kuna siis nad peamiselt söövad, kakavad ja magavad.
Aga alustada saab näiteks beebi toa kujundamisega, paigutades mööblit ja kasutades erinevaid objekte nii, et see oleks lapsele võimalikult arendav. Siin mõned näited:

Montessori stiilis sisustatud beebituba (allikas: Pinterest)

1) Kasutusel on mustvalgete kujunditega karussellid. Mis selles nii teistmoodi on? Esimesed kaks nädalat lastakse vastsündinul ümbrusega kohaneda ning seejärel võib tema kohale paigutada Munari karusselli. Tavaliselt pannakse beebide voodite kohale igasugused kellade ja viledega värvilised karussellid, aga Montessori üheks põhimõtteks on, et lapsele pakutakse sellist tegevust ainult siis, kui ta on täiesti ärkvel ja tähelepanelik, et aidata tal fokusseerida, mänguasja jälgida ja ise oma nägemismeelt arendada. Selle jaoks on oluline, et laps oleks aktiivselt tegevuses ning mitte magama jäämas.

Munari on mustvalge 2D geomeetriliste kujunditega karussell. Samuti on seal vastukaaluks klaaspall, mis valgust peegeldab. Karussell liigub väga aeglaselt ning ainult ruumi loomuliku õhuvoolu abil, mis aitab lapsel paremini keskenduda. Vastsündinud ei näe eriti hästi värve, küll aga eristavad nad kontraste ning mustreid, ning just seda Montessori esimene karussell pakubki.

2) Veel kasutatakse seinale lapse tasandile kinnitatud peegleid. Kuna beebi suudab alguses vaid väga vähestel asjadel vahet teha, siis õnneks näod on üks nendest. Seinapeegel pakub lapsele võimaluse oma peegelpilti näha ja seda tundma õppida ning ajapikku ka enda liigutusi kontrollida. Samuti on see hiljem motivatsiooniks kõhuli olles pead tõsta ning tuba teise nurga alt näha, mis aitab kaasa ruumitunnetuse arengule.

Olete kunagi mõelnud, miks me filmide vaatamise ajal nutma hakkame, kui keegi ekraanil ka nutab? Või naerame, kui filmitegelane naerab? Selles on "süüdi" peegelneuronid, mis ergastuvad teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui märkame samasugust tegevust kellegi teise juures. Seesama neuron peegeldab teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist soosinud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise mehhanisme, samuti keele omandamist. On tõestatud, et inimesed, kellel on rohkem aktiivseid peegelneuroneid, on ka rohkem empaatilised. Inimese peegelneuronite võrgustik areneb välja enne 12. elukuul ja aitavad imikul teiste inimeste käitumist mõista.

3) Üks kõige suuremaid eripärasid Montessori toakujunduse juures on põrandavoodid. See aga ei pruugi igale lapsele ja perele sobida. Põrandavoodi peamine mõte on see, et laps saab ise otsustada, millal ta magama läheb ja üles tõuseb ning see arendab iseseisvate otsuste tegemist. Samuti aitab põrandavoodi lapsel alguses oma ümbrust visuaalselt uurida, ja hiljem ka füüsiliselt.

Montessori stiilis voodi üheks eeliseks on veel ka see, et laps ei saa voodist välja veeredes kõrgelt kukkudes haiget. Ilmselt proovime ka seda katsetada, ma ei ole võrevooditest üldse vaimustuses.

Eks aeg näitab, kui paljusid neist meetoditest me päriselt kasutama hakkame, aga praeguse seisuga tundub see kõige lapsesõbralikum lahendus ühe väikese inimese üles kasvatamiseks.
Loodan varsti teise osa ka kirjutada, siis juba mänguasjadest ja muust sellisest. :)

* - tekst refereeritud Wikipediast