DIY: Munari karussell

Kui ma paar aastat tagasi enda jaoks Montessori metoodika avastasin ja selles väga palju äratundmist enda lapsepõlvega leidsin, sai kohe selgeks, et ka minu väikesed järeltulijad võiksid sellest inspireeritult üles kasvada. Raseduse alguses arutasime koos Tonisega läbi, mis meil mänguasjadest olemas võiks olla ning Montessori karussellid meeldisid meile mõlemile väga. Nüüd, kui beebi tulekuni on jäänud ca kaks kuud, hakkasime asjaga päriselt pihta :D

Minul erilisi DIY oskuseid pole ning vaatasin alustuseks kohe Etsy poole, kus sellised karussellid on müügil päris kalli raha eest... õnneks on härra kuldsete kätega ning laitis ostumõtte kohe maha. Teeme ikka ise. Kui keeruline see olla saab?

Vastsündinud näevad umbes 30cm kaugusele. See on muide sama, mis vahemaa ema silmadest rindadeni. Samuti ei suuda nad eriti värve eristada, mis muudab 90% beebikarussellidest üsna mõttetuks, kuna lapsed lihtsalt ei näe neid. Montessori metoodika läheneb siis asjale natuke teistmoodi.

Esimesed kaks nädalat alates sünnist on n.-ö. harjumisperiood ning seejärel võib beebile tutvustada tema esimest Montessori karusselli, milleks on Munari. Suur erinevus voodikarussellide ja Montessori karussellide vahel on ka see, et neid ei riputata kunagi magamisaseme kohale, vaid laps asetatakse mänguasja juurde ainult siis, kui ta on ärkvel ja tähelepanelik tema ümber toimuva suhtes. Nii saab beebi paremini oma nägemismeelt arendada. Last ei panda ka otse mänguasja alla, vaid natuke kõrvale, et kujundeid näha oleks.

Munari karusselli kasutusaeg on keskmiselt neli kuni kaheksa nädalat, pärast seda võib edasi liikuda Octahedroni juurde (sellest siis ilmselt järgmises DIY postituses :D).

Karusselli tegemise õpetuseks sai meil ette võetud Little Red Farm'i blogipostitus. Seal on kõik vajalikud diagrammid ja arvutused ka olemas, mida siis vastavalt enda töövahenditele saab ümber arvutada.

Vaja läheb: klaaskuuli, puupulka, niiti/nööri, musta ja valget kartongi, liimi, mõõdulinti.
Ajakulu: ca 2h

Kõik saab alguse klaaskuulist. Kuna me ei viitsinud poodi klaaskuuli otsima minna, otsustasime kasutada hoopis ühte põnevat lambipirni, mis meil majapidamises leidus - ülemine pool klaasist nagu pirnidel ikka ning alumine peegelklaas. Kuuli põhimõte on nii kui nii lihtsalt valguse peegeldamine, seega ei pidanud me oluliseks, et see nüüd täpselt selline oleks, nagu Munaritel tavaliselt.

Nagu diagrammides näha, mõõdetakse kõigepealt ära klaaskuuli diameeter. Selleks võib kasutada matemaatikat või siis mõõtesirklit, Tonis tegi mõõdulindiga kuidagi.

Meie kuuli diameetriks oli 9,5cm.

Munari karusselli tegemiseks on vaja kolme pulka, mille pikkused arvutatakse klaaskuuli järgi. 

Saime enda kolmemeetrise pulga Espakist paari euroga ning sellest peaks piisama veel kahe karusselli tegemiseks.

Meie pulgad olid 57cm, 47,5cm ja 28,5cm.

Järgmine samm on mustvalge ringi tegemine. Selleks tehakse jälle mõned arvutused klaaskuuli järgi.

Meie ringi diameeter oli 11cm. Kasutasime tugevat paberit.

Kui mõlemad pooled olid välja lõigatud, kleepis Tonis nad kokku ning lihvis liivapaberiga ääred ära, et ilusam jääks.

Järgmiseks tegime valmis kandilise tüki (kahjuks unustasin valmis tükist pildi teha).

Ja seejärel viimase tüki.

Pulkade otsad said tehtud ümmarguseks ning värvitud vastavalt juhendile mustaks, valgeks ja triibuliseks.

Seejärel panime niidi läbi kartongi, kinnitasime pulkade külge nii, et kõik objektid oleks tasakaalus ning liimisime kuuma liimiga kinni.

Lõpetuseks väike video ka, kuidas karussell päriselus liigub:

PS: Ilmselt juulist-augustist me oma Munarit enam ei vaja, nii et kui keegi soovib, siis Tonis on nõus sellest loobuma 15€ eest :)